NÕNDA PALJU....

On ilu, elu, valu
nii palju ilma sees.
Ja sellest kõigest nii vähe
on teie lauludes
             (J.Liiv)

UDUKUKK

Kui  tulikukk kaugelt tulema hakkas ja öösel siia kohale jõudis, oli meid vallutanud tihe, raske, hall udu.

Ega tänane päev palju parem ole. Udu on vaid veidi enda välimust muutnud. Maailm lõpeb meie hekiga.

Ilus. Üldisest hallusest joonistuvad välja härmas võrad

Ei saagi aru, miks see varane, kaunis ja tegus linnuke end sedasi looritas. Ehk seetõttu, et paljudest küladesr on ta kadunud ja lapsed ei teagi enam, millist häält kukk teeb. Kui nüüd kogemata kuuleb kuskilt juba unuma kippuvat "kikerikiid", on see midagi väga erllist ja mul on sellest küll väga kahju, et traditsioonilised külahääled kadunud on, mis sellest, et mõnikord ajasid naabrite kuked une juba kella 4 paiku ärs.
Aga täna on ka udul oma jutt rääkida ja see on vast olulisemgi, kui idamaade aastavahetus.
 Järgmise nädala neljapäeval murrab küünlapäev talve selgroo ja aiarahvas üldiselt rõõmustab, et selleks korraks on siis temaga kõik. Minu udu aga ütleb, et kas just pool talve, aga mingi osa sellest on veel ees ja veebruari lõpp on kindlalt külm.
Eks igaüks peab oma paikkonna ilmamärke tundma õppima. Ju rannikul või suure veekogu ääres on sellisel udul hoopis teine tähendus, aga siin pole ta mind aastate jooksul veel kordagi petnud.
Meil sääraseid plusse, mis lume täielikult oleks viinud, polegi olnud. Kus on teda rohkem, kus vähem, aga aed on valge. Paar korda tõusis termomeetri näit küll väikese nõksu üle 0-i, aga iirikat ta siia ei teinud.
Vahetevahel oleme üldiselr üsna pimedas jaanuaris päikeski näinud. Loojang võib mõne koha tundmatuseni muuta. Kuusekesed on kivilas veel korralikus lumes

`Hiiumaa`

`Push`

Ei ole head halvata. Säärane on praegu meie aedhortensia istandus

Ilusar ja  talviselt vitavat on siiski rohkem.
Mulle ei istu väga pikad postitused, eriti need, kus on ridamisi eksponeeritud 10 sarnast fotot, aga endal tuleb mul tänane galerii ilmselt samasugune

POOLITAJAD

Täna on tõnisepäev. Teine, ja mulle tundub, et üks olulisemaid talvepoolitajate viieses reas. Ma polegi eriti aru saanud, mille poolest nad üksteisesr nii väga erinevad on. Lihtsalt mõne kohta on materjali rohkem talletatud. Selge on kindlalt see, et aeg liigub kevade poole ja mitte miski seda väärata ei saa.
Tänase kohta veel niipalju, et pool inim-ja loomatoidust peab veel alles olema ja kui päikest niipalju paistab, et mees hobuse selga saab, saab suvel ka heina tehtud. Paar kiirekest hommikupoolikul tõepoolest läbi suhtelise hämaruse end välja pressis.
Kõige suurem üllataja ja poolitaja oli tänavu aga hoopiski aastavahetus, mis justkui vaheda noaga lõikas läbi pimeda ja vesise rohelise iirlase pidupäevad.
Omamoodi olid nad isegi ilusad, aga meie jaoks siiski ebatavalised. Ega neid tahakski enam meenutada, aga ajalugu nõuab oma.

Paljudel puittaimedel on kogu elutsükkel sassi löödud

Uus ei tulnud värviliselt. Õnneks muutus üheainsa ööga kõik valgeks ja kargeks. Lumekest oli alguses vähe, aga mis sest. Lumi on lumi ja meie normaalne talv tagasi
Tõi ta ka kõledaid tuuli ja lühiajalist krõbedat külma, aga toast paistavad kõik tormipäevad ilusad ja soojad.

Kahjuks ei suutnud kaamera jäädvustada lumekristallide sädelust

Tänavune aasta on minu jaoks tulnud hoopis imelikult. Korrastamata on kõik nimekirjad. Häda on selles, et varsti oleks vaja uute puude poole vaadata, Aga mul pole ju enam meeles, mis eelmisel aastal muretsetud sai ja nüüd varsti oleks vaja suur paberitöö ette võtta, kuskil ju peab kõik kenasti rivis olema.. Mitme kuu fotod on sassis kui kört-pärtli särk ja esmakordselt elus jääb mul üks suur lubadus täitmata, millest on tuline kahju, Töö olnuks väga huvitav.
Mis sest kõigest ikka.
Täna on tõnisepäev, karu keerab alles teise külje ja miks peaks siis üks inimenegi püüdma oma soojast pesast välja pugeda.

Justkui mu sõnade kinnituseks hakkas sadama ilusat, laia lund.